[JKALPIKLUBI:1132] Re: Alpinismist

N Veebruar 27 13:00:57 EET2003

Nojah Valdekuga on nii nagu alati, sisuliselt on ta jutt õige aga ikka alustab vale kohapealt. Selles kui Hannes tahab Pamiiri ei
ole vast midagi halba ning pikk monoloog sellest,  kuidas ta tegelikult peaks alpilaagrisse minema siseldab endas tõelist
sovjetaiaja igatsust.

Igaljuhul oleks mõistlik pärast alpilaagrirt otse Pamiiri sõita, ning seda mitte lihtsalt suurest huvist turismi vastu, vaid
soovitavalt lahkete sponsorite nagu Matkasport toel. (irw)
Teemal kas Eestis eksisteerib alpinism, kui tõsiselt võetav sport ei ole vist pikalt peatuda motet (kus on alaliit?) pärast esimeste
elukutseliste ilmumist lähen panen küünla Munamäe tippu ja hõiskan rinnust rõõmu. Siinkohal võiks tuua paralleeli kuidas Venemaal
lumelausõit sai elukutseks, ei olnud see kinni entusiastide tohutust armeest või mõningate indiviidide soovist saada elukutseliseks,
vaid lääne lumelaua tööstuse otsesest käsust Venemaa esindajatele luua tiimid ja värvata sinna raiderid, palgata fotograafid ja
filmimehed, kes populariseeriks sporti, edendaks müüki, ning lõpp-kokkuvõttes tooks kasu kapitalistidele. Siis lööb ka rahamasin
teiste tuuridega käima. Kas meie Wabariigis midagi sellist kunagi võimalikuks osutub näitab aeg, tõenäoliselt on selleks vaja
mentaliteedi muutust, tahet müüa inimestele unelmat ning kõigepelt leppida sellega, et kuidas külvad nõnda lõikad (teame juttu et
Eesti on ju nii väike). Usun, et hetkel toimiva süsteemi puhul jääb kõik see vaid fännide ja mõningate rikaste edvistajate lõbuks.
Seniks aga kõikidele kaas amatööridele tahet ning entusiasmi.

Igaljuhul sorry Valdek, et sa seda kirja alles Austriast tagasi tulles lugeda saad. Head libisemist.

Kristjan Erik
-----Original Message-----
From: owner-jkalpiklubi atlists.eenet.ee [mailto:owner-jkalpiklubi atlists.eenet.ee]On Behalf Of Valdek.Udris atmatkasport.ee
Sent: 27. veebruar 2003. a. 11:55
To: jkalpiklubi atlists.eenet.ee
Cc: klubi.firn atlists.ut.ee
Subject: [JKALPIKLUBI:1130] Alpinismist

Tohoh

Hannese kiri sundis mind tõesti mõttes hüüdma - tohoh!
Mehed (naised), alpinism pole ainult kõrgustes käimine! Viimane tegevus on
alpinsmi üks haru- kõrgalpinism, mis oma olemuselt olles küll raske nii
psüühiliselt kui ka füüsiliselt, on siiski, tahate te seda või ei, siiski
ikkagi vaid väga kõrgel KÄIMINE.
Öelda, et kui kõrgustesse ei saa, siis on asi nutune ja suvi mokas, võib
küll (minu arvates) ainult kogu hingest vaid kõrgalpinismile pühendunud
mägironija või siis "alpinist", kes madalates, kuid tehnilisi oskusi
nõudvates mägedes ja marsruutidel midagi teha ei oska ega julge nii oskuste
kui ka kogemuste vajakajäämise tõttu.
Hannes, viimane mõte pole mingil moel isiklikult sinule suunatud- ma
üldistan. Ja avan minu jaoks valuliku teema. Seepärast võtan asjast sõna
just listis ja kuna asi puudutab mitte ainult JK listi lugejaid, siis
suunan sõnumi ka Firnile. Ehk on soovijaid teemast arutleda siin ühiselt.
Meie eesti alpinismis on minu arust pärast 90- ndate alguse eluküünla
kustmist, vahepealset varjusurma ja viimaste aastate elluärkamist (paljus
ka tänu Jaanile), arenenud aktiivselt tüüpiline "lastehaigus". Inimesed
käivad korra Elbrusel ( või Tsegetil või Mont Blancil või Monte Rosal
Gnifetti hütis ropp kallist õlut joomas) ja juba on enda arvates valmis
alpinistid. Ja nii vinged kohe, et karju appi. Eufooria. Ükski mägi ei
tundu enam alistamatu. Aga isegi pisikestel kodustel kaljudel, veskil,
(mängu)jääseintel midagi tehnilist teha ega korralikult julgestada ei
osata. Ja vähe on neid, kes näha, et ka seda huviga õppida viitsiksid.
Alpinismi sildi all (popp ja noortepärane ju) käiakse mägedes tihti "lilli
nuusutamas" (pole mitte minu välja mõeldud võrdlus). Aga noh, eks see on ka
vajalik ja sisult hea tegevus. Aga mitte alpinism. Siis igaühele oma.

Tulemus- minnakse hurraaga mägedesse ja konkreetsetele marsuutidele
mittevastava ja mitte küllaldase ettevalmistusega.
Tagajärg- isegi lihtsate marsruutide objektiivselt ohtlikult pikaks veninud
läbimine, lõpetamata marsruudid, võimalikud õnnetused (õnneks veel mitte ja
need mis on olnud on "nii kaugel ajaloos", et neid ei teata ja ei õpita
teiste eksimustest).
Ja mägede kogemuste puudumise tõttu ei adutagi liigseid, põhjendamatuid
riske.

Minu ettepanek, mitte ainult neile, kes tunnevad, et kui üle 5- 6000 ei
saa, siis on suvi raisus. Minge alpilaagrisse TEGELIKKU alpinismi
harjutama, mäekogemusi omandama, aga kodutöö tehke (ja hingega) siin,
kodus. Alpilaagrist maksimumi saamiseks ärge minge sinna õpima, vaid kodus
õpitut kinnistama ja kordama reaalsetes mäetingimustes. Sest praktika
näitab, et ka alpinismi- ja julgestustehnikat kodus hästi vallates, kuid
pidevat nende oskuste kasutamise kogemust reaalsetes mägedes omamata, ei
suudeta ega juleta ronida vajaliku kiiruse ja samas ka küllaldast ohutust
säilitades isegi suhteliselt lihtsaid ja ohutuid marsruute.

Mida teha? Keegi kunagi ajaloo hämaruses vist juba küsis nii ja kui ma ei
eksi, siis sama mees ise ka vastas- õppida, õppida, ...

Kõik eelöeldu ei pretendeeri viimase instantsi tõeks kvalifitseerimist ja
on tingitud mingist juba mitu aastat tagasi tekkinud kripeldusest hinges
ning on ka sügavalt isiklik arvamus = ei ole Matkasport OÜ ametlik ega ka
mitteametlik seisukoht.  =0)
Ja oopus ise pole kirjutatud tööajal- tänasest olen puhkusel ja õhtul
sõidan Austriasse, nii et kahjuks ei saa nüüd kindlasti ennenägematult
käärima ja vahutama hakkavates listides osaleda.

Irw

Lumi, Kalju ja Jää Forever

Valdek Udris

                      "Hannes Oja"
                      <hannes.oja athansa.ee>        To:       <jkalpiklubi atlists.eenet.ee>
                      Sent by:                     cc:
                      owner-jkalpiklubi atlis        Subject:  [JKALPIKLUBI:1127] RE: [JKALPIKLUBI:1126] lisatus sai veel üks
                      ts.eenet.ee                   raamat...

                      27.02.2003 09:32
                      Please respond to
                      jkalpiklubi

Heia,
Rõõm kuulda, et kadunud pojad jälle kodumail tagasi on.
Suve osas - tundub et Tengrile minejaid jälle netu - ilmselt oled ehk
kuulnud, et ka Valdo plaanidest ei tule sel aastal miskit välja. Ka
Kommunismile minejaid tundub, et põle. Nii et hetkel seis suht nutune nagu.
Üks võimalus oleks end ilmselt ka mingisse venelaste gruppi sokutada. Miski
jutt oli, et 2004 plaanib Jaani klubi Tengri ekspetsi...
Ja väike tagasihoidlik küsimus ka piltide osas - millal võiks neid näppude
vahel hoida? :)

Tervitades,
H.

-----Original Message-----
From: Kristjan Erik Suurvali [mailto:kristjan.erik atmail.ee]
Sent: Thursday, February 27, 2003 9:15 AM
To: jkalpiklubi atlists.eenet.ee
Subject: [JKALPIKLUBI:1126] RE: lisatus sai veel üks raamat...

Eesti keelsest kirjandusest õhtutundideks veel pakuks välja:

Johan Ahlberg "Mäed kutsuvad. Miks?"

Ning üldist.Juri Jefremov "Musta mere ranniku mägiradadel"

Nikolai Roerich "Altai-Himaalaja"

Pjotor Semjonov-Tjan- Sanski "Reis Tjan-Sani"
Ning loomulikult ajaloolist kirjandust "Kaugmatkaja käsiraamatu" näol
Kui see osutus lahtisest uksest sissemurdmiseks siis vabandan
Tervitades Kristjan Erik
PS. Teel Kaukaasiasse astusin läbi ka Alpindustriast, ning peab nentima, et
venelaste raamaturiiul on täienenud mitmete marsruudi
kirjeldustega (Kaukaasia osas 3 raamatut) ning vana hea Naumov on 1995
aastal üllitanud esimese osa oma alpinismi entsüklopeediast
kus kirjeldab süsteemi raskuskategooriaid, ja mud vajalikku ning annab
ülevaate marshruutidest Pamiir-Alai ja Kitshik -Alai
ahelikust. Hinnaks oli 32 ruublit

Muuseas vana hea Elbrus oli veel omal kohal, Tõstukiga Azaust botskadeni
võttis 3 tundi, seega jõudu rahvale, kes on otsustanud oma
suusamõnusid Elbruse nõlvadel nautida.