[JKA] teisipäevane loeng ja uudiseid Elbruselt

[Mait Vaher]

> Tere, noored!Ühtlasi saadan teemakohaseid värskeid uudiseid Elbruselt.
>
>
> http://www.mountain.ru/news/index.php?id_class_news=0#2616
> http://www.newsru.com/russia/11may2006/elbrus.html
> http://www.mounteverest.net/news.php?id=1968
>
>-- 
>Jaan Künnap
>GSM: +372 50 66266   Tel.: +372 6 774 614
>http://www.jkalpiklubi.ee
>  
>
>------------------------------------------------------------------------
>
>No virus found in this incoming message.
>Checked by AVG Free Edition.
>Version: 7.1.392 / Virus Database: 268.5.6/339 - Release Date: 14.05.2006
>  
>
Järjekordsed hukkunud "Suure Võidu" nimel

Ja nagu Jaan tahab öelda, pole Elbrus vaatamata tehnilisele lihtsusele 
ikka "Tulin, nägin,võitsin" mägi. Elbrust maksab tõsiselt võtta. Ise 
olen Üritanud tippu jõuda neljal korral sh. 2x põhjast( ebaõnnestusid, 
kuna üks kord tegi ilm ja sealt tulenev ajanappus ära, teine kord sai 
jäänaelad kotiga alla nõlvale jäetud, teadmata, et sadulalt edasi läheb 
haljas jää.) ja 2x lõunast.
 Lõunast oli üldse esimene tutvus Elbrusega. See oli 1992 mai. Tõusime 
kahe sakslasega. Mina praktiliselt aklimatita. Pastuhovi juures läks ilm 
karmiks ja sakslased läksid korraks ühe vene grupi telki kas juttu ajama 
või ilma ootama( ei tea siiani).  Olin jõudnud ca 100 m edasi minna, kui 
jäin neid ootama. 15. minutist piisas, et ma järgneva poole aasta 
jooksul oma jalgu poole sääreni ei tundnud. Kui ma venelaste juurde 
telki jõudsin, kisuti mul saapad jalast ( see ragin, millega saapad 
külmunud jala talla küljest lahti tulid, on siiani meeles) ja tehti 
jalgadele köitega üks tugev saun. Paari tunni pärast läksime ikka edasi 
sadulani, kus sain tõsise mäehaiguse. Alla tulek käis pilvedes tunde 
järgi -  siis GPS-i veel ju polnud (nagu vist ka praegu  hukkunud 
alpinistidel) 3800 m. kõrgusel olin nii läbi, et mõne meetrist tõusu " 
vaatideni" tuli mind eest lükata ja tagant tõugata.
   1999, nagu Johan täpsustas, läks asi libedalt. Jõudsin laagrisse paar 
päeva hiljem, kui teised jäädes ilma paarist tõusust - treeningust, aga 
lõpuks sai ikka ülevalt alla Euroopa peale vaadatud.
  Ja lõpuks: nagu ütleks kivipallur Jürto- hea alpinist pole mitte see, 
kes tippu jõuab, vaid see, kes elusana alla tuleb.
Mait