<div style='background-color:'><DIV>
<P>> >Alpi-laager, pioneerilaager, sõjavägi - kuidas karastus teras. Lausa pisar tuleb silma... </P>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
<P>>Tore, Tarmo, et sul head mälestused säilinud on .... <BR><BR></P>
<DIV></DIV>
<P></P><PRE>Väljendusin siin veidi retooriliselt, isiklikult olen saanud vaid pioneerilaagri </PRE><PRE>karastust, alpilaagri asemel (vist viimast aastat nõuka vaimus: </PRE><PRE>1989???) valisin mägimatka oma õpetaja – Anu Kallavuse grupis, kes on ju samuti </PRE><PRE>saanud sellesama nõukogude alpinismisüsteemi väljaõppe. Ja ma ei tahagi </PRE><PRE>siin midagi lammutada ja öelda, et see süsteem oli paha – omas ajas ja kohas </PRE><PRE>oli see ilmselgelt parim ja ainuke võimalik tee. Ma ei näe lihtsalt mõtet </PRE><PRE>vanu vastandusi praegusesse aega kanda – laagri vs. mingi muu mägironimise </PRE><PRE>(-matka) mõttemallil enam alust minu arvates ei ole ja milleks seda taasluua, </PRE><PRE>seda enam kui sa ütled, et praegune “laager” on suht distsipliinivaba </PRE><PRE>“maksan teenuse eest” mägikuurort. Olen vaid täheldanud, et mõned tegijad </PRE><PRE>elavad siiani välja tollest ajast jäänud komplekse – mõni mägimatkaja, </PRE><PRE>tundes siiani alaväärsust, püüab tõesta
da, et ta ka suudab “tippu jõuda” </PRE><PRE>või et ta pole “alpinistist kehvem” ja mõni alpinist muidugi on väga </PRE><PRE>üleväärtuslik oma laagrite tõttu.
<DIV></DIV>
<P> </P>
<P>>Alpilaagrid, need 2- 3 tk Kaukaasias, mis taassündisid, pole enam sõjaväestatud distsipliiniga, teate ju isegi. Keegi ei sunni teid seal millekski ega sea tingimusi. Tahate lähete mäkke, tahate mängite kabet verandal ja vaatate mägesid eemalt. Täiesti tavaline bisnis- ise tead, mida makstud raha eest seal teha tahad. ...</P>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV> >.... Nagu jällegi ütlesin esimeses kirjas- IGAÜHELE OMA!
<DIV></DIV>
Nõus!!! Igaüks leiab arenedes ja kogemusi otsides oma liistud, universaalseid alpiniste on tõesti vähe. Mõni soovib köie ja rauaga nii vähe tegemist teha kui see on võimalik (et mitte kola kaasas tassida :)), ta tahab vaadelda “kristalset horisonti” ja tunnetada olemist läbi hüpoksia ja kurnatuse, teine aga jälestab lumessumpamist ja eelistab sooja kalju “puhta vertikaali” kompromissitut väljakutset ja armastab asjassepuutuvat tehnilist atribuutikat. Aga loomulikult ei saa ka “kõrgele jalutama” minna ilma väljaõppeta ning julgestusvõtete eelneva kogemuseta, hiiglaerinev on vaid rakendusaste.
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>> >Ma ei arva, et nõukogulike suurlaagrite süsteemi ja mentaliteeti peaks ihalema ja seda prestiizseks pidama...
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>Tarmo, kui sealt saadi väga head tehnilise alpinismi (spordiala, millega tegelemine oli mingile seltskonnale siis elu üks mõtteist) koolitust ja just selle taseme ning selle süsteemi läbinute baasil koolitatakse faktiliselt täna uute klubide noori liikmeid, siis kas siit paistab mingi Tont kuskile kardina taha peidetud või?!
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
Mingit tonti ei ole, andsingi ennist mõista, et sina ja teised laagrikarastunudtegijad annate nüüd neid kogemusi ja oskusi edasi ning see näikse olevat Eestis piisav. Muidugi on tore kui entusiastid saavad rahvusvahelisi kontakte jne. ning venelased on kahtlemata maailmas alpinismi alal tugevad. Aga kuidas seda tehnilist alpinismi siis seal praegu õpetatakse kui vana sõjaväelist korda enam ei ole? Mis siis on vahet sinu ja sealse laagriinstruktoriõpetamisel? Sa lähed oma pundiga ja teed ise võib-olla paremagi laagri? Või on küsimus siiski laagri verandas kus saab kabet mängida ja veini juua? Irv:)
<DIV></DIV>
<P> </P>
<DIV></DIV>
<P>>Soovitus oli kasutada maksimaalselt ära sealse endise koolitussüsteemi materiaalseid jäänuseid, et lihtsamalt, mugavamalt, odavamalt ja vähemate sünnitusvaludega tõsta eesti alpinism endisele tehnilisele tasemele ja tore oleks kui kõrgemalegi. ...</P>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
> Kas minu väide, et kõrgalpinism "oma olemuselt olles küll raske nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt, on siiski, tahate te seda või ei, siiski ikkagi vaid väga kõrgel KÄIMINE." ajas tõesti harja punaseks? Kas see on siis vale?Ei ole vale, muidugi on ta KÄIMINE niivõrd kui me oleme ja liigume jalgadel, mõnikord võib teatud tingimustes tulla ette ka roomamist :). Aga su probleemiasetus oli minu arvates, et – käimine – see pole ju mingi tõeline mägironimine! Võib-olla tundus mulle valesti, andeks.
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>Nii et, jah- tegelikult lärmame siin ju ühise asja nimel, nügime teda enam
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>vähem ühes suunas, loksutame veeklaasis laineid, et huvitavam oleks ja et
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>sellest paratamatult põlve otsas nokitsemisest (potentsiaalse turu suurus!,
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>nagu Kristjan mainis) asja saaks, peame vast ka vähemalt nii jätkama. Ja
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>tolerantselt! Ja samamoodi asju selgeks mäludes!
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>Veelkord, igaühele oma, aga kuna meid on vähe, peame paratamatult koos
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>elama, suhtlema, reisima, mägesid ronima, võistlema, saunatama ja mõnuga
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>sõbralikult möla ajama ...
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>Olgu see püramiid nii lai, kui tahes, tippu mahuvad ikkagi vähesed ja
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>kuidas ning kas sinna üldse keegi jõuab, sõltub väga paljudest asjadest-
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>>nii öelda, "dela tehniki"!
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
<DIV></DIV>
<P></P><PRE>kirjutan nendele su sõnadele alla ja lisan omaltpoolt ühe asjadest - </PRE><PRE>“matter of fair play” või “dela porjadotsnosti”.
<DIV></DIV>
<P>
<DIV>Tarmo</DIV>
<DIV> </DIV></P></div><br clear=all><hr>STOP MORE SPAM with the new MSN 8 and get 2 months FREE*