[sf2001] paroodiad

Indrek Hargla Indrek.Hargla atmail.ee
K Mai 17 09:45:43 EET2000


Ilmselt hiljutisest ülemäärasest BAASilugemisest sündinud. Ärge, nagu öeldakse,
siis viha pidage.

Olgu meil tunnustatud, nii näiteks hilise kuldajastu paiku esile kerkinud
autor, rohkete Nebulate ja Hugodega pärjatud, igatpidi tunnustatud korüfee
Kevin H. Farady; nüüdseks manalamees.
Olgu tekstiks ka hiljuti eesti keeles ilmunud novelett "Beting on Time"
- "Kihlvedu ajaloolaste väitlusklubis"; esmakordselt ilmunud, ütleme Asimovs'is
1964.a. novembris. Ja meil miskis hiljutises Marduses.

Loo sisu. Tulevikus, kuskil ülikoolis satuvad ajaloolased ägedasse vaidlusesse.
Ei suudeta kokku leppida, kas II Maailmasõda oli senise ajaloolise arengu
paratamatuse tulemus, või pelgalt juhuslike kokkusattumuste ahel, mida lihtne
olnuks ära hoida. Arvamusi nii- ja naasuguseid. Et vaidlusele mingi lahendus
leida, minnakse lähimasse kihlveokontorisse. Vaidlejad saavad valida, kuhu
ja millal nad ajas tagasi liiguvad, et siis selles reaalsuses vastavaid
muutusi teha ja nii kolleegidele omi väiteid tõestada. Kuna ajaparadoksid
on välistatud, siis nende maailmas midagi muutuda ei saa; muudetud ajalooline
reaalsus elaks oma elu mingis ajaharus edasi. Reeglid: 1)Mõrvata ei tohi;
2)Ajarännu kohta reetvat tõendust maha jätta ei tohi; 3)Hädaohu korral kihlakontor
ei vastuta;.4)Raha, ID-d, keeled, muud aksessuaarid piiritult genereeritavad,
ainult vali. Peategelane Landes Devlin, kes väidab, et II MS oli juhuslik
õnnetus, suundub 19.sajandi Saksamaale, kus reguleerib pisut germaanlaste
ajaloo avastamist ja tõlgendamist. Devlini oponent, Uirat Khin, väites,
et II MS sündinuks niikuinii, milliseid realiteete maailma areng poleks
ka pakkunud, kulgeb15.sajandi Hispaania Isabella õukonda, milles tal astroloogiks
maskeerituna; peale rohkeid seiklusi ja armuintriige; õnnestub kroonituid
päid veenda Genua meresõitja avantürismis ja Ameerika jääb sajandiks avastamata.
Naasedes oma tulevikku selgub, et Khini muudetud reaalsuses toimub immigrantide
vool Ameerikasse täpselt samamoodi, ainult kõik sajandilises nihkes; Landes
Devlini omas aga alustab Saksamaa 1. septembril Poola vastu sõda, mis lõppeb
1945. mais Berliini vallutamisega - mitukümmend miljonit venelast, holokaust,
USA tööstuspotentsiaali järsk tõus ja nagu see kõik oli. Kihlveo võidab
muidugi Khin, kuna puändiks selgub, et meie tuleviku ajaloolaste reaalsuses
oli II MS vaid hädine arveteklaarimine USA ja Euroopa vahel; Devlini manipulatsioonid
põhjustasid aga mineviku, milles meil teiega au elada.

Niisiis, alustame! Kuidas arvustaks seda teksti meie prominentsemad ulmesekti
liikmed?

Jürka; hinne 5

Lugesin seda esmakordselt poisikesena Haapsalu linnaraamatukogus, kapsaks
näpitud 1973.aasta "Molodaaja gvarijast". Tõlge polnud suurem asi, siis
ma sellest veel aru ei saanud, aga Farady nimi jäi meelde! 

Kippusin juba varahommikuti raamatukogu ukse taha tagasi, aga miilitsad
ajasid ära ja panid ööseks lastetuppa! Seal kohtusingi nii mitmete oma praeguste
sõpradega, ka nende kiindumus Faradysse sai alguse minu ümberjutustustest,
millega kõledal ööl uusi sõpru lõbustasin! 

Venekeeles on seda ilmunud kolm tõlget ja järgmine 1978.aasta oma "Uralski
sledopõtist" oli märksa parem! Selle hankisin endale Sverdconilt ja maksin
tervet 10 rubla! Nii mõnigi Andre Norton ja Philip Jose Farmer jäi seetõttu
ostmata! Aga ega ma ei kahetse!

Õiged rõhud said idanaabrid paika alles läinud aasta Farady tõlkekogumiku
väljaandmisega! Seal on olemas kõik see mille pärast nii Faradyt hindan
ja austan!

Tartusse pole Farady uus venekeelne tõlkesari veel jõudnud, sest poeomaniku
vaime piiratus lubab tellida ainult RPG-sid ja haledaid tie-in'e; sekka
ka nõretavnaiselikku fantasyt aga sellel ei taha ma pikemalt peatuda!

Eestikeelne tõlge on muidugi hale soperdis, ärge seda lugege! Poolakad andsid
selle jutu välja märksa etemas tõlkes!

Sisust ma siinkohal rääkima ei hakka, kuna asi ju ilmunud! Kes veel lugend
pole, tehku seda kindlasti! Võrratu jutt, millest saati olen Faradyt ikka
taga otsinud! Tema kümnest romaanist olen kaheksa läbi lugenud, neist mõned
koguni kuus korda ja iga ülelugemisega läheb mees aina paremaks! 

"Beting on Time" kuulub Farady absoluutsesse tippu! Võrratu tekst! Ja väga
valesti on Eestist Faradyt välja hakatud andma, ise oleksin kõigepealt ilmutanud
romaani "Riding with Owl Women" või "Mohhameds' Pride"; mõlemad on ilmunud
kirjastuselt "Amudarja" ja täiesti korralikus Jelena Demidova tõlkes! Pidin
jutu enne arvustuse kirjutamist ainult viis korda üle lugema! Ja sisu tuligi
kohe meelde, järelikult on hea lugu!


Laur Salundi, hinne 4

Oli kah. Lugesin läbi ja võibolla varsti loen üle ka aga praegu panen nelja.
Eks ta hea asi oli aga suurepärane mitte, neli on sobiv hinne. Olen ka paremaid
lugenud, ehk seepärast praegu kõrgemat hinnet ei panegi, kui üle loen, on
võimalik, et jutt saab viie, kui midagi rohkem meeldima hakkab. Viimases
Marduses kah selline keskmine tekst, seal on etemat kraami ilmunud juba
küllaga. Ega Farady ju halb ei ole otseselt, midagi aga jäi puudu. Muidu
aga käib kah.

Kalevipoeg; hinne 3

Nojah, eks me k6ik taha aja kulgu muuta; na*eme selles halvemat ja paremat;
vahest ei n?e `#ldse. Oehh, kyll oli v'asitav tekst, autor piinab mind oma
parafoobiliste ajak*sitlustega, ei j6ua aga kuhugu v*lja, k6ik j=a=ab ?hku
rippuma, nagu lakke s*litatud n?ts, mis sinna kinna kleepub ja alla enam
ei tulegi, ahh, kui palju ka ei kisuks... Tjahh, mingeid v**aartusi Farady
ju pakub, samas, v6ehh, kui kipakad tema konstrukstioonid on. Kirjutamise
poole pealt v?iks, najah, samuti palju etteheiteid teha, peamine aga see,
et Farady jaoks on aeg nagu, uhhh!, mingi pizza, kuhu k&ike saab läbisegi
peale loopida. Ei hinda mina sellist tobedik-veidrikku fantaasiat, milles
puudub s(gavus ja inimesele omased t¤demused. Kirjutamistehnikat arvestades
on etteheiteid ka k*llaga.

Satyros, hinne 1

Minule see jutt ei meeldinud. Miks? Sellepärast et see jutt arvab, et aja
ränd on nii lihtne nagu selles jutus on öeldud. Tegelikult on element aarne,
et ajas rändamine on võimatu. Jutus pole inim suhteid ja selles jutus ei
ole ka aja loo kulgemist loogika järgi arvestatud. Pea tegelane ei ole huvitav
ja tegelikult ta veena mind üldse, et ühis kond saaks nii moodi areneda,
nagu jutus on kirjutatud. Tagasi käiku aja loole ei saa anda ka tulevikust
ja kui saab, siis see jutt, mis minule ei meeldinud, teeb seda tagasi käiku
eba loogiliselt.

Dragofor, hinne 2

Ega ta nüüd nii halb ka ei olnud, nagu Satyros kirjutab. Minule isegi kohati
meeldis. Muidugi olen Jyrkaga nõus, et polnud kõige mõistlikum tekst Farady
tutvustamise alustuseks eesti keeles, tal on ikka tublisti kõvemaid asju.
Aga noh, mingi iva seal ju oli. Kalevipoja pizza võrdlus oli ka tabav, sest
jutt laguneb koost lahti. Minu jaoks heas jutus peab rohkem sisu olema.

Kristjan Sander; hinne 3

Meenutas ACC esimesi ponnistusi, Bradbury ajatunnetust ja Marquesi sotsiaal-
nihilistlku hüpohondriat. Pole usutav, et tulevikus ajaränd nii lihtne võiks
olla. Põhimotiiv - astroloogia 15.sajandi Hispaania õukonnas - on selgelt
alakäsitletud ja näha, et autor olnud siin kammitsetud teatavatest Burgose
mõjutustest, mis ammu iganenud, Camus' arendused on hulga köitvamad. Samuti
on väheusutav, et Khini ajaloos toimub kõik samamoodi. Sotsiaalset mobiilsust
põhjustavad tegurid on ikka sõltuvusest ajaloo realiteetidest. Teine põhimotiiv,
holokaust, on autoril paremini õnnestunud, kuigi ka sellest on tunnetatumiad
käsitlusi.


Must Kass, hinne 3

et ajasrändamise virtuaaltehnikat juba gibson näidanud, jääb chalkeri käest
vaid detaile täpsustada.muus osas liiga etteaimatav, noh, kes see ikka mingi
kihlveo pärast sellist ränke koormat taluda soovib.muidu mardust ei loe
aga selles numbris ju ükssarviku märgi arvustsus sees, tuli osta. mitte,
et väga korda läheks, mida kodanik, cain, abel zelaznyst arvab, aga miski
mälestus ikkagi jääb.las siis pealegi koos faradyga.kuigi hoopis paremaid
tulemusi oleks andnud olnud ajaloo modelleerimine proges, millised neil
ju käepärast peaks olema.siis muidugi meie ajalugu ei muutuks.mitte et see
farady süü oleks, et 64-l arvuteid ei olnud.kasvõi 286 peal saanuks miski
simi luua.


Märt Laur, hinne 5

kõva tekst, igatahes :-) 


Targo Tennisberg, hinne 2

Ei ole võimalik, et ükski ajaloolane nii käituks. Ükskõik, kui suur kihlveo
võitmise isu ka poleks, lahendataks sellised vaidlused viisakalt ja ajaloo
kulgu sekkumata. Juba tänapäeval tehakse arenenud maades niimoodi. Tulevikus
kohe kindlasti. Üldiselt mingi algaja soperdis, mille halvimast hindest
päästab vaid kvaliteedimärgiks olev Asimov'is ilmumine. Üldse pole ajas
rändamine võimalik, see on ammu katseliselt ära tõestatud.


Andri Riid, hinne 4

Mulle Farady koolmeisterlik stiil pole kunagi meeldinud. Kuldajastu lõikes
ta mingi oluline autor pole. Muidugi  kohe näha, et Dickilt ja Vonnegutilt
mõjutusi saanud. Jyrka toodud sisukokkuvõttele pole midagi lisada, jutus
on jumet, kuigi autor pole veel lahti saanud poosetavast intellektuaalitsemisest.
Ehk järgmine kord...


Saara, hinne 1

Kole! Mis maailm see selline on, mida suvad ajaloolased tulevikust niimoodi
muuta saavad?


Wõrokas, hinne 5

Pastoi, paravos, ne stuchite kaljoossa!

INIMENE on jõudnud millegi suure lävele, kust küsimus ainult, kas julgeb
ta sealt edasi minna! Hetkeks tarvis aeg maha võtta, mõelda olnule, ainult
vagunirataste monotoone rütm, mis kannab meid mööda ajateid VÄLTIMATU põhjustagajärgliku
lahenduse poole, ei anna asu. 

Ja seal - 

silmapiiri taga ta ongi:

Menja sossasaala uzhasnaja tressiina,

mulksti ja me VAJUME kujuteldamatult mädasesse labürinti. Nagu oleks alati
ainult üks võimalus, üks sihtjaam, kuhu saabuda.

Ent siiski on üks võimalus veel!

DEVLIN ei näe seda aga hoomab.

Ne budt k'mne zhestooka, prekrasnaja daljooka!
K'mne zhestooka, tõ ne budt!

Seal koidab midagi, ja nii julgeb Farady meile öeldagi. On teine aeg, teine
tõeline ja AINUS reaalsus:

"Stirlitz peatas auto teeserval ja magas täpselt tunni ja nelikümmend minutit.
Berliini jäi veel 260 kilomeetrit ja ta teadis, et homme hakkab kõik jälle
otsast peale."

DEVLINI jaoks ei hakka. Inimene on läbinud tõketerohke tee VÄLJAKUTSETENI
ja nüüd tuleb otsustada. Ja teha ÕIGED valikud.

No potchemu GERASSIM utopil Mumuu?

Seda me veel ei tea, aga Devlin on näidanud valgust õige VÄLJAPÄÄSU poole.


On vedj ne sdelal plahova nikomu...

Ja me jääme AJASTUTEKS põdema kellegi leppimatut kapriisi...Või kas ikka
jääme?

nasha sluzhba i opassna i trudna...
INIMESEKS olemine EI ole LIHTNE, sellest juba Farady räägib.


Katariina, hinne 5

Einuh, vainot :-), exjuu… Igati abiks saienssfiktsion, kuidaegi esi
loess nagu muut... Papil läeheb igade raskeks taimträvelit ajudega võtta.
Muidugi saanux lõpus sääanase voorldi ärrangida, kus tõhusamalt jubedusjubinaid
saaks, enivei, ei kurda ei loetud sai...




Ärge siis viha tõesti pidage,
ch
indrek




sf2001 info